Saamislugu

Tänapäevases mõistes huviharidust hakati Tallinnas pakkuma alates aastast 1941. Enne seda viidi läbi näiteks koolidevahelisi spordivõistlusi, kuid süstemaatilist huvihariduse omandamist ei toimunud.

Allpool on veebilehtede ja Haridusameti andmete alusel püütud kirjeldatud Pioneeride Palee ja huvihariduse ajalugu.

Tallinna Huvikeskus “Kullo”

15. jaanuaril 1941. aastal võttis Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu vastu otsuse nr 82, mille alusel loodi Tallinna Pioneeride Maja ning selleks eraldati hoone asukohaga Lai tn 15. Maja avati 1. märtsil 1941. aastal, ringid alustasid tööd 10. märtsil 1941. Õpilasi oli ringides kokku 289. Majas tegutsesid: loodusteadustekabinet, mille raames töötasid botaanika, mineroloogia ja zooloogia ringid, füüsika-matemaatika kabinet. Töötasid matemaatika, geomeetria, huvitava füüsika ja keemia ringid, muusikakabinet, malering, kunstiring. Juhendajateks olid vaheldumisi mitmed kunstiüliõpilased. Samuti tegutses kehakultuuri ja sõjalise ettevalmistuse ring. Tehnilistel põhjustel jäid avamata tehnikaringid. Ringides said käia linna parimad ja tublimad lapsed, sest maja mahutavus oli ainult 289 õpilast.

Tallinna Pioneeride Maja töö katkestas sõda. 7. juulil 1941 ilmus ENSV Hariduse Rahvakomissariaadi rahvakomissari N. Andreseni käskkiri, millega katkestati pioneeride maja töö ja pedagoogid paigutati muudele ametikohtadele, abipersonal vallandati.

1. juulil 1945. aastal avati taas Tallinna Pioneeride Maja. Avamine oli aga sümboolne, sest tööd alustada ei suudetud, kuna puudus hoone ning personal. Ametisse määrati ainult direktor A. Miilits, kelle ülesandeks oli komplekteerida personal. Hoone küsimust lubati hakata arutama, kui personal on komplekteeritud. Kuna ei olnud hoonet ega pedagooge, siis olukord kujunes selliseks, et Tallinna kooliõpilased olid terve aasta ilma koolivälise tegevuseta. Ringe püüti avada koolide juures, kuid see ebaõnnestus.

1946. aasta jaanuaris vahetas asutus nime ja uueks nimeks sai Tallinna Pioneeride Palee.

Augustis 1946 leidis Tallinna Pioneeride Palee uue asukoha aadressil Veetorni tn 4, kuhu koliti sisse oktoobris. Veetorni tn 4 krundil oli 3 hoonet – ühte majja loodi pioneeritöö osakond, teise kunstilise kasvatuse osakond – seal oli ka väike saal, kus toimusid üritused, kontserdid ja nukuetendused, kolmandas majas oli tehnika ja teaduse osakond. Krundil oli veel üks ühekorruseline puumaja, kuhu loodi noorte loodussõprade maja. Tööd alustas 21 ringi, kuigi kavatseti avada 30. Lapsi oli ringidesse registreeritud 435, planeeriti 700.

1947. aasta augustis muudeti jälle asutuse nime, mida ta kandis kuni 1953. aastani ning uueks nimeks oli Vabariiklik Pioneeride Palee.

1949./1950. aastal suudeti õppetöös saavutada teatud edu. Töötas 71 inimest, neist 63 töötas pedagoogilisel tööl, ringe oli 46, õpilasi ringides 962. Komplekteeritud oli raamatukogu, mis oli poliit-massilise osakonna koosseisus. Maja ümber rajati õppe- ja katseaed ja ehitati kasvuhoone, seoses sellega alustasid tööd loodusringid. Rasketes oludes töötasid tehnikaringid, sest puudus materiaalne baas ja sageli ka juhendajad. 1951. aastal loodi lastekoor “Ellerhein”.

1953. aastal muudeti asutuse nimi tagasi Tallinna Pioneeride Majaks ja seda nime kandis ta kuni 1956. aastani. Alates 1956. aastast sai asutus uuesti endale nimeks Tallinna Pioneeride Palee.

Aastavahetusel 1955/1956 koliti Tõnismäelt (Veetorni tn 4) Aia tänavale – endise poliitharidusmaja ruumidesse (praegune Tallinna Kanutiaia Noortemaja).

Aastatel 1960 1971 töötasid vahelduva eduga ca 60 ringi, korraga 35 kuni 45 ringi. Kuna pedagoogiline personal vaheldus väga sageli, siis õppeaastate vältel avati uusi ringe ja ka suleti. Püsiva kollektiiviga olid teater (moodustati 1959. aastal), massiosakond ning kunstiringid. Õpilasi oli sel perioodil ca 3500 4000.

1971. aastal kolisid direktsioon, raamatupidamine ning lennu- ja laevamudelismi ring ruumipuuduse tõttu Endla tn 59. Teised ringid jäid endiselt Aia tänavale.

1970. aastate teiseks pooleks oli õpilaste arv kasvanud ca 4900 ja esmakordselt 1976. aastal ületas 5000 piiri. Palees tegutses 49 ringi ja 258 õpilasgruppi. Pedagoogide arv oli kasvanud 95ni. Põhiprobleemiks oli ruumipuudus, see oli ka takistuseks paljudele tegemistele- toimetamistele. Lahendus saabus 1977. aastal, mil valmis uus hoone Mustamäe teel. Uues majas hakati tööle 1978. aasta veebruaris.

1977. aastal nimetati astus ümber Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Paleeks. 1989. aastal sai uueks nimeks Tallinna Koolinoorte Huvikeskus “Kullo”.

20. augustist 1993 aastast alates kannab huvikool Tallinna Huvikeskus “Kullo” nime. 1993. aastal möödus 10 aastat kooli juures tegutseva Laste Loomingu Maja avamisest. Samal aastal muudeti nimi ja endisest Laste Loomingu Majast sai Kullo Lastegalerii.

Tallinna Huvikeskus “Kullo” on suurim ja vanim huvikool Eestis.

Asukohtade kronoloogia:

1.märts 1941 Lai 15
1946 - 1956 Veetorni tänav 4, Tõnismägi
1956 - 1978 Aia tänav 12, Mooni 59
1978 -           Mustamäe tee 59

Nimede kronoloogia:

1941- 1946 Tallinna Pioneeride Maja

1946- 1947 Tallinna Pioneeride Palee

1947- 1953 Vabariiklik Pioneeride Palee

1953- 1956 Tallinna Pioneeride Maja

1956- 1977 Tallinna Pioneeride Palee

1977- 1989 Tallinna Pioneeride ja Koolinoorte Palee

1989- 1993 Tallinna Koolinoorte Huvikeskus "Kullo"

1993- Tallinna Huvikeskus "Kullo"

Direktorite kronoloogia:

1941 Olev Madivere
1945- 1953 A. Miilits
1953- 1956 Valentina Belova
1956- 1957 Lidia Morgunova
1958- 1959 Lembit Prits
1960- 1961 Aime Randmäe
1962- 1972  Edgar Veeborn
1972- 1974 Enn Kõrgemaa
1974- 1981 Neeme Randrüüt
1981- 2000 Veiko Raagmets
2000-2006 Urmas Uska
2006 Raul Tomberg